Elupuu hooldus

Elupuu on väga populaarne hekitaim ja aiakujunduselement. Kaunistab aeda ka talvel, jäädes kenasti roheliseks. Kahjuks ei suuda kõik taimed ikkagi meie oludes elus püsida. Kõige sagedasemad põhjused – loomulik vananemine või haigus. 

 Milline on elupuul loomulik okste pruuniks minemine ja milline on haigusega nakatunud oks?

Kusjuures samal hekil võib olla mõlemat varianti. Tähtis on neid eristada ja nakkuse puhul hakata levikut tõkestama.

Looduslik vananemine. Kui oksa sisemine osa on muutunud pruuniks aga välimine osa ilus roheline siis võid rahulik olla, et tegemist on loomuliku vananemisega. Sisemine osa muutub pruuniks, sest sinna ei jõua piisavalt valgust. Profülaktika mõttes võib seda osa nõrgema taimekaitsevahendiga pritsida.  

Nakatunud. Kui võrrelda nakatunud ja vananenud oksa, siis vahet teed eelkõige värvuse ja konsistentsi järgi. Looduslikult vananenud oksa iseloomustab kollane värvus ja puhas, kuiv pude. Seevastu nakatunud oksal on märgata lõhenenud täpiline pind ning väljunud musta eose mass. Haigust levitavad eose padjandid, mis on lahti minemas või juba läinud.

Esmalt puhasta hekk pruunidest okstest ehk varistest kenasti ära. Saadud oksad ning okkad korja kokku ja põleta. Kindlasti ei tohiks selliseid oksi komposteerida,  sest muidu võib haigus levida ka teistele taimedele.Nakatunud osa pritsi taimekaitsevahendiga. Enne kasutamist tutvu toote kasutustingimustega.

Kuivus ja muud kahjustused

Elupuudele võivad veel liiga teha näiteks kuivus, päikesepõletus või näriliste tekitatud kahjustused. Kuivuse põhiliseks sümptomiks on roheliste osade pealisosade kollaseks muutumine. Alguses loobub puu vanadest okastest, seejärel viimaste aastate kasvudest. Põletuse peamine süüdlane on ere kevadtalvine päike. Kõigepealt pruunistuvad päikesepoolsed, välimised rohelised osad tipust kuni alla välja.

Loota, et kohe, kui lumi sajab, lähen raputan selle maha, on selge kergemeelsus. Üsna sageli sajab nätske lumi puudele ja külmub kiiresti okste külge. Sellisel juhul tuleb meeleheitliku raputamise tulemusena lumega kaasa hulk peenemaid rohelisi osasid. Elupuud saavad "päästeoperatsiooni" tulemusena hoopis tugevasti viga.

Raske lumi võib võrguga punutud okkalise kaunitari tervikuna külili vajutada. Tõhusat kaitset lume vajutuse vastu pakub vaid roigastest moodustatud kaitsekoonus, mille alla kaitstav puu peab täielikult mahtuma. Roikad või latid torka maasse ja seo ülevalt korralikult kokku juba sügisel.

Hiirtele meeldib elupuude tüvi maapinna lähedalt täiesti paljaks süüa. Ometi sisaldab elupuu üsna mürgist ketooni tujooni. Viimane on üheks kuulsa joogi - absindi - koostisosaks. Kui märkad kevadel, et elupuude tüved on maapinna lähedal helevalged ehk ilma kooreta, siis pole muud teha, kui hiirte poolt pruukostiks võetud puud välja kaevata ja uutega asendada. Kui pruunid laigud on taime all osas ja sinu aeda on ligipääs koduloomadel, siis on tõenäoliselt tegu uriinilaikudega. Kaitseks seo sügisel elupuude ümber nöör. Veelgi parem lahendus on tüve ümber mähkida mõned kihid võrku, mis aitab ka päikesepõletuse vastu.

 Potielupuu mured

Aiavaasi või puitkasti istutatud elupuudel varitseb oht, et pärast karmimat talve on nad kevadel pruunid ja surnud. Tõesti, elupuu on külmakindel, kuid ei talu siiski pikaajalist läbikülmumist. Väikeses aiavaasis või puitkastis võib see aga kergelt juhtuda. Juured kannatavad kuni -15 kraadi. Kui rõdu või terrass on avatud ning tuulekülmal ligipääs kerge, on asi taime jaoks veelgi hullem. Tee poti-elupuu jaoks võimalikult suur kasvukoht ehk osta suur pott või ehita suur puitkast. Mida rohkem mahub sinna mulda, seda aeglasemalt see läbi külmub. Kasuks tuleb ka see, kui säilib kontakt maapinnaga, siis jõuab taimeni maa seest tulev soojus.

Kui võimalik siis külma eest kaitsmiseks vii taim tuulekindlasse kohta. Kui ei ole võimalik puud liigutada siis ehita poti alla lauajuppidest või vahtplastist alus, mis hoiaks sooja. Potis kata mullapind saepuru või puukoorepuruga. Tegemist on sisuliselt multšiga, mis aitab temperatuuri hoida. Keri ümber elupuu anuma mõni kiht soojahoidvat kangast - näiteks külmakate. Et kõike seda soojas ja kuivana hoida mässi viimase kihina anuma ümber kile.