Soe ja energiasäästlik kodu


Soe ja energiasäästlik kodu!

Maja kimbutavad mured algavad tihti just ebakvaliteetsest või puuduvast maja soojustusest. Korralik välissein peab olema tugev, helikindel, soojakindel, niiskuskindel. Soojustus tagab maja mõnusa sisekliima, kannab suurt rolli hoone säilimisel ja väldib suurte küttekulude tekkimist.

Energiasäästlike lahenduste kasutamine omab suurt rolli kogu kliimamuutuste maailmas. Nimelt pärineb suur hulk inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest halvasti soojustatud elamutest ja bürooruumidest ning nende kütmiseks vajaliku energia saamisest. Õige soojustus säästab raha ning loob kodus hea keskkonna igapäevaeluks.

Planeeritud soojustamine!

Kõigepealt tasub täpsustada, kus majas asuvad suurimad murekohad. Kui üldiselt on nendeks halvasti täidetud akna- ja uksepõsed, siis tihti võivad probleemid olla hoopis mujal. Näiteks võivad majast soojust välja viia külmasillad. Selleks, et pilt selgeks saada võib tellida infrapunakaameraga tehtava termoülevaatuse, mille põhjal koostab spetsialist üksikasjaliku aruande.

Külmasillad on kohad, kus soojustusmaterjali kihti läbib mingi suurema soojajuhtivusega materjal. Näiteks võib selleks olla seinast läbi soojustuse väljajooksev rõdukonstruktsioon. Siis hakkab soojus hoone kütteperioodil liikuma mööda külmasilda õue. Kui võimalik, peaks ehitamisel selliseid kohti vältima. Mida vähemates paikades on soojustuskoht katkestatud, seda soojem on maja. Tasub kriitilise pilguga üle vaadata ka katusealune ehk laepealne soojustus ja kütteta keldri puhul põrandaalune soojustus. Soojuskaod läbi katuslae ja põranda moodustavad suurima osa kogu hoone soojakaost.

Siseseinte soojustamine võiks jääda kõige viimaseks variandiks. Seina soojustatakse enamikel juhtudel väljastpoolt. See on soojustehniliselt parim lahendus ning välistab külmasilla välis- ja siseseina ühenduskohas. Sellegipoolest on sisekülje soojustamine võimalik, kuid sellega kaasnevad teatavad riskid. Kuna veeaur liigub soojusega samas suunas võib niiskus seina sees kondenseeruda. Selle tulemusena majakonstruktsioonid märguvad ja võivad põhjustada hallitust ja kõdunemist.

Mis on EPS?

Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged ja lihtsalt käsitsetavad. EPS isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate renoveerimisel. Nii võib hoone soojustada EPS-plaatidega keldrist katuseni. EPS-materjal koosneb kinnises kärgstruktuuris olevast liikumatust õhust. Teatavasti on see parim looduslik soojusisolaator. EPS-i ainulaadseks eeliseks võib lugeda pikaajalisuse, suur koormus-, niiskustaluvus ning hea püsivusomadus, ehk see ei deformeeru ega vaju aja jooksul kokku. Materjal on täiesti lõhnatu ja kahjutu.

Spetsiaalselt fassaadile mõeldud plaat peab vastu võtma pinnale paigaldatava krohvikihi koormused ning rasked ilmastikutingimused. Soojustuse paksuse määramiseks, et leida sobivaim EPS fassaaditoode, tasub nõu küsida Decora klienditeenindajalt või kaasata pädev projekteerija.

Välisseinte soojustamine kivivilla abil.

Kivimaja soojustamiseks sobivad ideaalselt kivivillaplaadid. Soojapidavad spetsiaalsed plaadid on  tulekindlad. Üheks suurimaks eeliseks peetakse kivivilla stabiilsust. Temperatuurimuutuste korral ei liigu vill seinas. See aga lubab soojustada väga täpselt ning tagab, et krohvitud fassaad püsib muutumatuna. Temperatuurimuutused võivad tekitada materjalides paisumist ja kokku tõmbumist, mis omakorda põhjustab soojustusmaterjali plaatide vahel lõhesid. Sinna sattunud vesi, jää lagundavad krohvi, mis toob kaasa soojakadu koos koledate välisseinadega. Kuna kodudes leidub palju kergelt süttivaid materjale nagu kardinad, mööbel jne võib tuli levida süttimisest juba 3-5 minuti jooksul. Mida paremini on hoone mittesüttiva materjaliga isoleeritud, seda rohkem jääb aega hoone päästmiseks.

Soojustus peab olema maksimaalselt ühtlane. Kui soojustus kokku panna õhukestest kihtidest või väikestest osadest saad tulemuseks mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk ringi liigub. Üks korralik kiht soojuskihti on igal juhul parem kui mitu õhukest kihti. Soojustuse laiuse saad valida karkassipostide sammu järgi. Liiga lai või kitsas soojustus põhjustab õhukanalite tekke, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk taas liikuma.

Sulle võib veel huvi pakkuda...