Taimede keskel puhkeb süda õide!

Taimede keskel puhkeb süda õide!

Aiapidamine tõuseb üha rohkem aukohale. Sirguvat põlvkonda kõnetab naturaalsus rohkem, kui kunagi varem. Ka noorte kodudes sirguvad kaunid toataimed, sisekujunduses kasutatakse naturaalseid rohekaid ja pruune toone ning riidemoe viimane sõna on taaskasutus. Aina osavamalt põimitakse kokku traditsiooniline ja tänapäevane nii aias kui toas.

Aed tekitab tunde turvalisest puhkepaigast. Osavaimad kujundajad muudavad selle toa pikenduseks või hoopistükis värvikirevaks suveunistuseks. Decora taimehoovis jalutades märkasime lillede keskel säramas Tartu Decora Taimehoovi pikaaegset töötajat Jana Arakut, kellega jäime aiandusteemadel pikemalt vestlema.

Funktsionaalne ja moodne aed

Selle aasta trend liigub veelgi keskkonnasõbralikuma taimekasvatuse suunal, mis võimaldab ühest küljest anda panuse looduse hoidmisele, teisest küljest täita oma söögitaldrik mahedalt kasvatatud hea ja paremaga. Järjest rohkem pööratakse tähelepanu keskkonnaprobleemidele, mis annab selge signaali, et loodusvarasid käsitletakse teadlikumalt. Muutust näeme väga selgelt – meie aiad kihavad mitmekesiselt taimedest ja putukatest. Praegustel keerulistel aegadel on eriti oluline leida teed tagasi juurte juurde, kus leida meelerahu. Just seda loodus meile pakkuda saabki!

Kui muidu olid taimekastid pigem korteris elavate inimeste pärusmaa, siis nüüd kolis potimajandus ka maakohtadesse. Taimekastid täidetakse klassikaliste suvelillede ja maitsetaimedega nagu näiteks rosmariin, piparmünt, basiilik, apteegitill. Potimajandust peetakse lausa mitmetasandiliselt.

„Vaieldamatult saavad enim valituks maasika- ja petuuniaamplid,“ räägib Jana. Kuna ampel ei puutu otseselt kokku maapinnaga, siis tuleb neid väga hoolikalt ise turgutada. Ampli hooldamise peamine trikk peitub väetamises. Jana sõnab, et väetis on taimele täpselt nagu inimesele hea söök. Jah, nii nagu inimene saaks tegelikult hakkama ainult vee ja leivaga, saaks taim hakkama vaid kastmise ning mullas olevate toitainetega. Siiski tahame oma leivakese peal näha singiviilu ja seda soovib ka taim, kes ootab väetist, et sirguda võimsaks isendiks. Jana märgib veel ära, et kunagi ei tohi väetada läbikuivanud asju, sest nii võib taime juured ära kõrvetada ja taim hukkub. Seega tasub veenduda, et muld on niiske. Vajadusel tuleb lasta sellel korralikult läbi liguneda.

Jana jätkab naljatades, et ka kastmine pole nii lihtne nagu tundub: „Leotamisel tuleb meeles pidada, et taimed eelistavad seisnud looduslikku vett. Kõige rohkem kardab taim jääkülma vett. Kui vesi on õige, siis kastmisel peab suunama veejoa mullale, mitte otse taime lehtedele ja õitele.“ Küsimusele, et miks taoline kastmine ohtlik võib olla, vastab Jana, et lehtedele ja õitele jäävad veepiisad võivad päikesega tekitada nn luubiefekti ja kõrvetada sinna pruunid laigud.

Tuleme tagasi maa peale

Klassikaline püsikupeenar – eks igale ühele kangastub selle sõnapaariga erinev ettekujutus. Uurisime Janalt, millised on populaarsed püsitaimed. Ta tõi välja roosid, salvei, lavendli, kõrrelised, rosenkuppelid, hortensiad ja rododendronid. Jana tõdeb, et viimased kaks liigituvad pigem pirtsakate taimede alla, kes naljalt kehva mulla ning joogivee peal ellu ei jää. Nemad tahavad tõelist hoolitsust, kuid tubli rohenäpu käe all pakuvad silmailu pikkadeks aastateks.

Loomulikult ei ole Eesti maastik peegelsile. Meie inimesed on kavalalt ära kasutanud aedades olevad nõlvad, kuhu rajatakse silmailuks kiviktaimlad. Jana selgitab, et kiviktaimla värvikirevana hoidmiseks tuleb taimed osta õitsemise järgi. Mis see siis tähendab? „Taime pakendil on kirjas, kuna konkreetne taim õitseb. Nii saad ajastada lausa terve peenra, mis õitseb juunist-septembrini,“ sõnab Jana.

Roosiaias ringi rohenäpp käib

Jana tutvustab meile uhkusega Decora taimehoovis kasvavaid joovastavalt kauneid ja kuninglikke roose. Valik, mis silme all lahti rullus on tõesti lõputu - mõni neist nõudlikum, mõni vähem. „Laisale aiapidajale sobivad rohkem pinnakatte- ja pargiroosid. Peamiselt sellepärast, et täiskasvanud taimena ei vaja need kastmist ega pole nõudlikud väetise suhtes. Esimesed kaks aastat tahavad ka need roosid  hoidmist ja nunnutamist. Lõikamisest ei pääse keegi, seda vajab iga taim. Oled hoolikas või mitte, endale sobiva roosi leiad taimehoovist kindlasti,“ räägib Jana.

Tahaksin aiapidaja olla kui õunapuud õitsevad

Meie silma haaras just õitsema läinud valge õiekobar – see on kõigi lemmik, õunapuu. „Kõiksugused puuviljad on loomulikult suurepärased. Tarbeaia planeerimist aga tasub alustada isiklikust vajadusest. Istu laua taha, mõtle läbi oma leibkonna vajadused ning tulevikuplaanid. Alles siis saab poes otsustada, millised taimed aeda sobiksid. Ületarbimist on maailmas väga palju. Ei ole mingit vajadust istutada enda aeda puid, mis pakuvad ainult koristamisrõõmu. Tarbeaed tee ikka selle järgi, kui palju on leibkonnas inimesi,“ räägib Jana.

Küsimuse peale, mis on populaarseimad õunapuusordid, toob ta välja Martsipani, Valge klaari, Kuldreneti, Krista, Talvenaudingu ja Pirja. Nagu kombeks mainib Jana ära ka ohukohad. Nimelt ei tohi taimi istutada kuuskede lähedusse. „Need võimsad puud võtavad oma suurte juurtega ära toitained,“ märgib ta. Ja loomulikult kõige olulisem – ära istuta puud kohta, kus varasemalt kasvas haige taim, sest muidu võib uuele taimele sama haigus külge hakata.

Kõik suured ja väikesed rohenäpud on oodatud Decora taimehoovidesse üle Eesti. Kui taimepuudust hetkel ei ole, siis lummav õieilu ja head soovitused aitavad argipäeva mured korraks seljatada.

Kõik artiklis olevad pildid on tehtud Tartu Decora Taimehoovis.