Küttepuud

Kõik, mis puutub küttepuudesse

Meie kliimas loob kriitilise osatähtsuse kogu kodust küttesüsteem. Milline vastab sinu vajadustele? Valikuid on erinevaid. Sellegipoolest eelistatakse puukütet ja põhjuseid on mitmeid. Esiteks puukütte kasuks räägib üsnagi odav hind võrreldes näiteks elektriküttega, teiseks mõni kohe armastab elavat tuld.

Soe tuba eeldab kvaliteetseid ja kuivi küttepuid. Sa võid neid hankida naabrimehelt, küttekontorist või mujalt, kuid enda metsa olemasolul on odavaim variant ikkagi osta väärt tööriistad, turvavarustus ja viia end kurssi põhitõdedega. Eesti metsaseaduse kohaselt võib oma metsast kalendriaastas raiuda lausa 20 tihumeetrit puitu.

Kuidas ära tunda head puuhalgu?

Vanarahvas soovitab küttepuid teha talvisel perioodil, kui puus on kõige vähem vett. Küttepuudeks sobivad kõik puuliigid. Kuid väike matemaatika ja sõjaplaan võivad tunduvalt sinu ahju eluiga pikendada. Nimelt, mida raskem puit, seda tihedam, mis omakorda tähendab, et ühes halus on põlevat ainet rohkem. Liiga rasked halud võivad ahju kergelt „lõhki kütta“.  Ülekütmine võib põhjustada tuleohtu ja rikkuda sinu kütteseadmeid.

Kuivad halud põlevad kõige paremini, neid on kerge süütada ning annavad palju sooja. Head küttepuud iseloomustab hele värvus, puhas põlemine ja kuum leek. Kuiva puu saad kindlaks teha heli järgi – löö kaks kasehalgu kokku ning kui kuuled kõlisevat helivõid kindel olle, et tegemist on kuiva puuga.

Tume või kibedalt haisev suits reedab, et kütteseade ei saa piisavalt õhku, põletatakse märgi puid või prügi.

Puuhalu pikkus sõltub eelkõige koldest. Kaminasse ja väiksemasse ahju lähevad puuhalud pikkusega 30 sentimeetrit, suuremasse koldesse poolemeetrised ja keskküttekateldes võib kohata isegi veel pikemaid. Peale lõhkumist lase kuivada vähemalt aasta, soovitavalt kaks aastat. Riita ladudes jälgi, et õhul oleks ruumi vabalt liikuda ja neid kuivatada. Kõige olulisem loomulikult, et riidad oleksid kuivas kohas, näiteks puukuuris.

Tööriistad

Mootorsaag- mugav kaaslane metsa minnes. Bensiinimootoriga sael jälgi sae lati ehk juhtplaadi pikkust. See näitab, kui jämedat puud saab langetada. Lati pikkust mõõdetakse  tollides, jäädes vahemikku 10-18. Mida pikem latt, seda raskem ja võimsam peab saag olema keti ringi tõmbamiseks. Metsatöödeks vali kõvasulamkattega kett, mis püsib pikemat aega terav, isegi kui kasutad seda mullast puud lõigates või kogemata kivi riivates. Korraliku sae eluiga on 2000- 3000 töötundi. Eeldades loomulikult korralikku hooldust. Meie soovitame investeerida tuntud brändi toodangusse, sest nii võid olla kindel materjalide kvaliteedis ning nõuetekohase hoolduse korral ka pikas elueas. Kõige suurem probleem bensiinimootoriga saagidel on kehv kütus, teritamata kett ja puhastamata masin. Tanklad segavad bensiini sisse igasugu lisandeid, mis saemootori temperatuuri kõrgele tõstavad ja seadme ülekuumenemist tekitavad. Soovitame kasutada saemootoritele valmistatud valmissegusid.

Kirves on suurepärane abivahend väikestes kogustes küttepuude tegemiseks. Kirves vali enda mõõtude järgi. Lühema varrega ja kergema kaaluga sobib lühemale inimesele, seevastu pika varre ja raskema kaaluga pikale. Lõhkudes hoia selg sirgena, jalad harkis – nii toetad ennast piisavalt turvaliselt. Lõhutav puit aseta stabiilsele pinnasele. Poes valides vaata, et kirvel oleks kvaliteetne tera, vastupidav vars ja hea ergonoomika. Õnneks tänapäevased kirved on ühes tervikus ja vars ei murdu ka siis, kui kogemata hooga mööda lüüa, nagu puuvarrega kirvega võis juhtuda.

Kui jaksu jääb kirvega lõhkumisel väheks siis appi tuleb puulõhkumismasin. Erinevalt kirvest kasutab puulõhkumismasin puidu poolitamiseks suure kiiruse asemel hüdraulilise pumba tekitatud jõudu. Mida jõulisem on masin, seda laiemaid, tooremaid ja suurema tihedusega puid see lõhkuda suudab. Kasutamine toimub peamiselt kangi tõmmates või nuppu vajutades.