Sauna ehitus


Sauna ehitus

Mõeldes klassikalisele Eesti kodude, siis meenub ikka ja alati üks mõnus saun. See on meiega olnud läbi ajaloo ning ei ole kaotamas oma kohta koduses interjööris. Sauna ehituse taga peitub erinevaid nüansse, mida hakkame üheskoos lahti harutama. Keerulisevõitu ülesanne ei ole sugugi nii kontimurdev kui esialgu tundub.

Nagu iga teine ehitus algab kõik projektist ja plaanist. Mõtle läbi kõikvõimalikud ventilatsiooniprobleemid, pesuruumi vajadus ja koht, kerise ja lava paigutus ning üldine töövahendite olemasolu. Decora kauplustest leiad nii keriseid, puitmaterjali kui ka erinevaid sauna sisustuseks vajalikke tarvikuid. Pea meeles - ehitus saab alata alles siis, kui ruum on korralikult ette valmistatud. Valmis peaks olema: vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorude avad, torustik, vajalikud vaheseinad ning soojustatud ja valatud põrand.

Seinad ja lagi

Kuna sauna alumine osa saab väga palju niiskust, siis tee puitkarkassi alumine sidepuu võimalikult niiskuskindlaks töödeldud puidust. Karkassi ja postide vahele paigalda soojusisolatsioon, mis on kaetud fooliumaurutõkkega. Isolatsioon ja aurutõke takistavad niiskuse levikut kõrvalistesse ruumidesse. Seejärel pane aurutõkke peale distantslatid ja nende peale kinnita voodrilauad. Kinnnitamiseks kasuta kindlasti spetsiaalsed klambreid, sest need jäävad peitu ning lõpptulemus jääb kaunim. Kui kasutad tavalisi kinnitusvahendeid võivad need kuumeneda ja kokkupuutel nahaga tekitada põletushaavu.

Kui valid voodrilauaks töötlemata puidu, siis kindlasti kata need puidukaitse immutusvahendiga. See moodustab mustust ja vett hülgava kihi, mis pikendab saunavoodri eluiga. Jälgi, et ostetud lakk oleks mõeldud just selleks otstarbeks. Vale toode võib eraldada kuumaga mürgiseid aure, mis muudavad puitpinnad libedaks ja tuliseks.

Aurutõkke ja laudvoodri vahele jäta umbes 2 cm õhuvahet. Põranda ja lae vahele 4-5 cm. Sauna kütmisel liigub õhk ruumis ringi ning soojustusmaterjali fooliumpinnase pealt peegledub soojus laudvoodrisse, mille tulemusel sisepind saavutab lühikese ajaga võrdse temperatuuri õhuga. Põrandaplaatide valikul pea silmas, et valitud plaadid oleksid ikka kuumakindlad. Kui eelnevalt on veetud äravool siis sea plaadid kerge kaldega ruumi keskele. Nii voolab vesi kergemini ära.

Lava

Oluline on meelespidada, et saunalava ja istepingid peavad olema valmistatud lehtpuidust (soovitavalt haab või apache). Okaspuit ajab välja vaiku, mis muutub kuumaks, kleepub ihu külge ja võib tekitada põletushaavu. Istumisala laius peaks olema vähemalt 50 cm siis ei jää pikutades käsi ebamugavalt rippuma. Astmed umbes 30-40 cm laiad, sest kitsama astme puhul ei pruugi jalg täielikult ära mahtuda. Esimene aste 30 cm kõrgusel, järgmised  40- 50 cm. Viimase astme vahe laega 120- 140 cm, et vihtlemisel käsi vastu lage ei käiks.

Sauna võid teha just endale meelepärase lavaga. Leidub nii otsseinalavasid, L- tüüpi nurga ja U- tüüpi raamlavasid. Kõige populaarsem Eesti kodudes on otsaseinalava. Sobib väiksemale seltskonnale või perele. L-tüüpi nurgalaval saunatamine on võrreldes otsalavaga juba oluliselt mõnusam, sest vestlemine toimub selliselt istudes loomulikumalt. U-tüüpi raamlava leidub palju Soomes. See on suuremate seltskondade ühiseks saunatamiseks eriti mugav. Tavaliselt asetseb keris sellise sauna puhul ruumi keskel.

Keris

Keriste sortiment on väga lai ja võib tunduda võimatu ülesandena leida endale kõige sobivam. Elektrikerise võimsuse arvutamisel kehtib reegel: ühe ruutmeetri kütmiseks läheb kilovatt elektrivõimsust. Puuküttega kerise puhul tee valik suuruse põhjal. Kerist hinnatakse kivide hulga järgi- mida suurem on kivide hulk seda parem ja pehmem on leil. Kui käid saunas rohkem kui nädalas korra ja eelistad puukerist, siis vaata, et küttekolle oleks võimalikult paksust metallist. Klassikaliselt on küttekolle 5 mm paksune aga on ka 8 mm koldeid. Mida jämedamast metallist, seda kauem kestab! Decora kauplusest leiad suure valiku puukütte ja eletrikeriseid – kui silme eest läheb kirjuks, küsi kindlasti ka teenindajalt head nõu.

Kerise pikemaks elueaks jälgi kerisekivide tervist pidevalt. Vaheta purunenud kivid koheselt! Need ei akumuleeri enam soojust, vaid tekkinud puru mõjub isolaatorina. Lao kord aastas kerisekivid ümber. Sellega muudad kulunud kokkupuutepindu ja saad kasutada kogu potentsiaalset pinda.  Jälgi, et suitsutorule poleks tekkinud auke. Kui suits satub eluruumidesse on see ohtlik perele ja koduloomadele.

Sulle võib veel huvi pakkuda...