Muru hooldus

Iga koduaia kaunistus on tihe pehme ja tumeroheline tallumist taluv muru. See kaunistab kauneid lillepeenraid, kive ja teisi aiaelemente. Soovitud tulemuse saavutamine algab mullapinna ettevalmistuse ja õige muruseemne valikuga. Jätkub aga õige hooldamise,  väetamise ja niisutusrežiimi tagamisega.

Ettevalmistus

Alusta pinnase tasandusega, kui vajalik siis paigalda dreenid. Need on vajalikud liigse vihmavee või muu liigniiskuse ära juhtimiseks. Puhasta pinnas kividest ja muust prahist hoolikalt. Enne muru rajamist kasuta umbrohutõrjet. Pritsi 10-15 cm pikkusi, heas kasvujõus olevaid, umbrohtusid. Need pruunistuvad 2-3 nädala jooksul. Seejärel võid alustada mullatöödega.

Piisavaks mullakihi paksuseks loetakse üldiselt 20-25 cm. Laota muld laiali ning neutraliseeri kasvupinnas aia- ja murulubajaga. Nii hoiad ära sambla tekkimist. Lubiaine vähendab mulla happesust. Nõrgalt happeline kasvukeskkond on samblale vastumeelne, kuid murule vägagi sobilik.

Vali muruseeme lähtuvalt kasvukohast ja muru kasutusotstarbest. Universaalne muru ei pea vastu mänguväljakul ja spordiplatsil. Kui õues mängib pidevalt palju lapsi vali spordimuru seemnesegu. Eesaias kasuta kõrgema klassi universaalsegu. Selline segu võib kanda näiteks nime“ Mõisamuru“, „Eliitmuru“, „Inglise muru“. Pea meeles, et ilumuru vajab hoolt, sest iseseisvalt ta kaunina ei püsi. Leia vähemalt kord nädalas aega, et seda pügada.

Varjulisemasse kohta on parim lahendus varjumuru segu. Ära lase end eksitada nimest „Varjumuru“ või „Kalamumuru“. Need ei tähenda, et nad üldse valgust ei vaja. Pigem on sobilik paigutada selline muru poolvarjulisse kohta. Võrreldes universaalmuruga on varjumuru väiksema tallamiskindlusega. Kui aias leidub täiesti pime nurk siis istuta sinna varjulembelised pinnakattetaimed. Sinna hulka kuuluvad näiteks leeklilled, arabis, nabaseemnik ja akakapsas.

Hooldamine

Niida muru 1-2 korda nädalas. Ilusam muru tuleb korraga vähem aga tihedamalt niites. Tarbemuru niitmisel võib rohu kuni augustikuuni murule jätta. Iseteadlik murulapp muudab selle väärtuslikuks orgaaniliseks väetiseks. Ära niida kuumal ajal muru liiga lühikeseks. Nii võib rohutaim kaotada kõik oma toitained. Väga kuumal ajal niida pilvistel päevadel. Hoia niiduki terad teravad, nii jääb lõikepind ühtlasem ja lehe tipud ei kuiva valgeks.

Kastmisega toimeta ikka harvemini aga korraga rohkem. Kastmisnorm oleneb ilmaoludest, muru vanusest ja mulla lõimumissuutlikusest. Kõige rohkem kardab kuuma ilma noor muru, sest juurdumine on veel pinnapealne. Vana murutaime juured on juba sügavamal ja seda pole vaja nii sageli kasta. Kasta vana muru üks kord nädalas varajasel õhtu tunnil.

Olemas on püsiväetised, lühiajalised väetised ja multšimine. Püsiväetises on lämmastikuosad, mis aeglaselt lahustuva ühendina lagunevad mulla mikroorganismide toimel. Tagades lämmastiku järk-järgulise ja keskkonnasõbraliku lahustumise ja muru ühtlase kasvu. Lühiajalise muruväetise eeliseks on muruvaiba kiire kasvamise. Soovitame seda kasutada just uue muru rajamisel, sest siis vajab nooruke toitaineid juurte kasvatamiseks. Looduslik muruväetis ehk multšimine hoiab keskkona ümberringi puhtana. Lisaväetist multšimine ei vaja ning on seetõttu üsna soodne väetamisviis. Kahjuks ei pruugi see olla nii efektiivne kui püsiväetis või lühiajaline väetis, kuid kindlasti loodussõbralikum.

Õhutamine

Muruõhutamine parandab mulla aluspinna hingamist, veeomastus võimet ning eemaldab sambla, kuivanud murujuured ning kuivanud kulu. Rohutaimed, mis kasvavad õhtutatud pinnasel on oluliselt kiirema kasvuga, tervemad ja tugevamad. Mõistlik on seda teha juuli keskpaigast kuni septemberi lõpuni. Siis on aluspind muutunud  piisavalt tugevaks, et  peale õhutamist talviseks puhkeperioodiks taastuda. Kasuta aiaharki või aereerimise sandaale, need on tallad, mis kinnitatakse jalanõude külge.  

Sulge
Menüü
Kategooriad