Ettevaatlikkus päästab elusid!

Ettevaatlikkus päästab elusid!

Tulekahju on kergem ennetada kui kustutada. Eluohtlikuks muutub olukord vaid minutitega. Tegutseda tuleb kiirelt ja õigesti. Tuleohutus algab teadlikust käitumisest.

Suitsuandur

Suur osa tuleõnnetusi juhtub ajal, mil inimesed magavad. Sügavalt magav inimene võib tulekahju märgata siis kui on juba lootusetult hilja. Enamikul juhtudel tapab vingugaas inimese enne kui leegid temani ulatuvad. Suitsuandur hoiatab valjude piiksudega tulekahju eest juba algstaadiumis ja annab vajaliku lisaaja tegutsemiseks.

Suitsuanduri soetamisel jälgi, et anduri tagaküljel oleks tähis CE ja viide standardile EN14604. Eelmainitud tähised viitavad kvaliteedile, mis on heaks kiidetud Euroopa Liidu poolt. Loe läbi eestikeelne paigaldusjuhend. Hoia alles ostutšekk! Nii leiad üles müüja kontaktid, kelle poole garantiiperioodil vajadusel pöörduda. Kasutusjuhendist leiad seadme soovitusliku ümbervahetamise aja, sobivate patareide tüübid ja koodid. Vale märgistusega patareide kasutamine võib olla üks põhjus, miks suitsuandur läheb põhjuseta häirerežiimi.

Veendumaks, et suitsuandur on töökorras teosta kontrolli vähemalt kord kuus. Vajuta testnuppu, kui vajutusele ei järgne piiksu on patarei tühi. Peagi tühjenevast patareist või andurisse kogunenud tolmust annavad märku üksikud piiksud. Tolmu puhastamiseks võib kasutada tolmuimejat või lappi.

NB! Anduri eeldatav eluiga on 10 aastat. Pärast seda võivad suitsule reageerivad sensorid tundlikkuse kaotada. Testnupule vajutamine kinnitab, et aku/patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad. See aga ei tähenda, et suitsuandur tervikuna õnnetuse korral töötab. Kontrolli anduri tagaküljelt informatsiooni selle tootmisaja kohta. Kui viimane oli rohkem kui kümme aastat tagasi on aeg uus andur soetada.

Tulekustuti

Tulekustutid on esmased tulekustutusvahendid, mida võiks iga inimene osata kasutada. Õnnetuse korral veendu, et sa ei põhjustaks ohtu enda elule ja tervisele. Valimisel tutvu eelnevalt, milliseid tulekustutusvahendeid erinevate ohtude korral kasutada.

Vahtkustuti kustutusaine - vahuaine vesilahus. Tegemist on universaalsemat tüüpi tulekustutiga, kuna sellega saab kustutada nii tahkeid aineid, vees mittelahustuvaid põlevaid vedelikke kui ka rasvapõlenguid. Sobib näiteks puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni või kummi kustutamiseks.   

  • Vesikustuti toimeaine - vesi, mis võib sisaldada veel märgamist ja imendumist soodustavaid aineid. Vesikustuti sobib tahkete ainete ja materjalide kustutamiseks, mis on ka kaks levinumattulekahjude põhjustajat. Vesikustuti sobib puidu, paberi ja tekstiili kustutamiseks.
  • Pulberkustuti kustutusaine - pulbriline segu erinevatest sooladest. Kuna pulbritolm takistab efektiivselt põlemisreaktsiooni siis on pulberkustuti väga hea valik suure leegi kiireks kustutamiseks. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju. Peale kustutamist saab lihtsa vaevaga jäätmed kokku koguda. Probleemiks võivad osutuda ruumis asuvad elektroonikaseadmed, mida pulbriosakesed võivad kahjustada.           
  • Süsihappegaasikustuti toimeaine - veeldatud süsihappegaas. Sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaasikustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab kinnisest ruumist peale kustutamist hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline.

Tulekustutusvaip

Tulekustutusvaip on tehtud küll tulepüsivast materjalist, kuid mitte tulekindelast. Mis tähendab, et see ei sütti põlema, kuid kestva kõrge temperatuuri ja leegi toimel sulab. Efektiivne väikese tulekolde kustutamiseks, näiteks rasvapõleng pannil või süttinud kodumasinad. Poelettidelt leiab kahte erinevat mõõtu - 120x120 ja 120x180 cm. Oluline, et vaip kataks täielikult süttinud seadme või aine.

Tulekustutusvaipa saab kasutada vaid ühe korra, sest reeglina kahjustab tuli vaipa niivõrd palju,et  teistkordsel kasutamisel see oma eesmärki ei täida. Näiteks rasvapõlengu korral on tavaline, et rasv imendub tulevaiba pinda ning järgmisel kasutamisel võib see uuesti süttida ja tekitada suuremat kahju kui kustutatav kolle.

Ohu korral võta tulekustutusvaiba koti küljes olevatest rihmadest kinni ja tõmba see hooga alla. Lähene põlevale kohale, hoides vaipa enda ees sirgetel kätel, nii et käed jäävad teki varju. Kata põlev ese vaibaga nii, et hapnik ei pääseks tulekoldele ligi. Jäta vaip põlemiskoha peale, kuni oled veendunud, et tuli on täielikult kustunud. Vastasel juhul võivad leegid uuesti lahvatada. Pott või pann tuleks kindlasti kuumalt pliidilt eemale jahtuma tõsta, et vähendada uuesti süttimise ohtu. Tulekustutusvaipa saab äärmuslikus olukorras kasutada ka abivahendina enese ees hoidmiseks, kui muud kaitsevarustust pole käepärast.

Kodus tuleks tulekustutusvaip paigaldada köögi väljapääsu juurde, piisavalt eemale pliidist, et seda oleks vajaduse korral võimalik ohutult kätte saada. Tulekustutusvaip kinnitatakse sobivasse kohta seinale kruvi abil. Kinnitus peab olema piisavalt tugev ning kindel, et tuleteki saaks kotist hooga rihmade abil välja tõmmata.

Vingugaasiandur

Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus ning on inimestele ja loomadele mürgine. Igapäevaelus on sagedaseim vingugaasi tekitaja liiga vara suletud ahjusiiber või halva tõmbega gaasiseade. Vingugaasimürgistuse esimesed sümptomid on uimasus, väsimus, iiveldus, peavalu ja -ringlus. Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama. Suitsuandur läheb häirerežiimi nähtava suitsu peale. Eestis on kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Mõistlik on soetada see endale ka siis kui kodus on kütteseadmeid, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada - puuküttel ahi, kamin, pliit, katel. 

Enne, kui vingugaasiandurit ostma hakkad, mõtle läbi, millisesse ruumi selle soovid paiguldada. Näiteks vannituppa paigaldatav andur peab olema niiskete ruumide tingimustele vastav. Info anduri niiskuskindluse kohta leiab selle kasutusjuhendist. Anduril peab olema lisaks veel märgitud järgnev info - CE -märgis, tootja andmed, avastatava gaasi tüüp koos seadme nimetuse ja mudeliga, standardi number, aparaadi tüüp (A või B), seerianumber (või tootmiskuupäev), nimipinge/sagedus/võimsus (kui on võrgutoitel), patareide tüüp, seadme soovituslik maksimaalne eluiga ja hoiatus "Enne paigaldamist ja kasutamist tutvu hoolikalt kasutusjuhistega". 

Andur annab alarmi, kui vingugaasi kontsentratsioon ruumis on üle 30 ppm-i kaks minutit, või kui vingugaasi kontsentratsioon on 200 ppm või enam. Alarm lõpeb, kui vingugaasikontsentratsioon langeb alla 30 ppm-i. Näidik andur annab alarmi samadel tingimustel. 

Reeglina paigaldatakse andur 1-3 meetri kaugusele vingugaasi allikast ja 0,5 - 1,5 meetri kõrgusele. Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal, sest seal võib vingugaasi tase olla madalam kui mujal ruumides. Ära paigalda andurit kraanikausi või pliidi kohale, kohta, kus õhuvool anduri juurde võib olla takistatud kardinate või mööbli tõttu, kohta kus andur võib kergesti lööke saada või muul viisil kahjustada. 

Vingugaasianduri töökorras olekut kontrolli üks kord kuus vajutades testnuppu. Piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut. Vingugaasiandurit tuleb regulaarselt tolmust puhastada. Selleks võib kasutada lappi. Vahetatava toiteallikaga vingugaasiandur annab patarei tühjenemisest märku katkendliku regulaarse helisignaaliga või infoga näidikul. See tähendab, et patarei tuleb esimesel võimalusel vahetada.

Allikas: Päästeamet