Kodu tuleohutuks!

Selleks, et hoole ja armastusega ehitatud kodu oleks turvaline nii sulle endale, lastele kui ka lemmikloomadele tuleb tähelepanu pöörata tuleohutusele. Eelkõige on kõik koduomaniku enda kätes. Tagumine aeg üle vaadata potentsiaalsed ohuallikad ja vajadusel teha parandusi.

Elektrisüsteemid

Üks ohuallikatest on elektriseadmed ja ülekoormatud elektrijuhtmed. Erinevaid juhtmeid kokku liites, teibiga parandades või lausa rippuma jättes võib puhkeda tulekahju. Kontrolli üle pistikupesad ja lülitid! Katkisest pistikupesast võib lühise tagajärjel saada surmava elektrilöögi. Kuna tänapäeva kodudes leidub palju kodutehnikat võib tekkida pistikupesades ülekoormus. Ja seegi võib viia leekideni. Kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku laotakse tihti pikendusjuhtmetest ohtlikke „torne“ või „usse“. Tulemuseks - juhtmete ülekoormus. Sageli paigutatakse juhtmed raskete esemete alla ja uste vahele. Nii saab juhe kahjustatud ning seade võib süttida. Vajadusel tee seina või uksepiida sisse süvend.

Kui elektriseade läheb põlema siis ära kasuta kustutamiseks vett, kuna see juhib väga hästi elektrit. Eemalda koheselt seade vooluvõrgust ja kustuta leegid. Kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E-märgistusega kustuti. E-märgistus viitab sellele, et tarvik vastab Euroopa liidus kehtestatud nõuetele.

Pea meeles, et elektriseadmeid võib parandada vaid spetsialist. Kodust lahkudes ära jäta elektriseadmeid vooluvõrku. Iseseisvalt töötavad seadmed nagu külmkapp või boiler hoia tehniliselt laitmatus korras. Päästeameti soovitusel võiks elektrik kord 10 aasta jooksul läbi viia elektripaigaldiste tehnilise kontrolli.

Küttekolded

Korstnad, ahjud, kaminad, pliidid, ühenduslõõrid vajavad hooldust kindlasti enne kütteperioodi algust. Seda nii äsja remonditud kui vanade küttekollete puhul, et välistada tahmapõlengut. Kortermajade küttesüsteeme puhastab kutseline korstnapühkija kord aastas, eramajades on see kohustuslik kord viie aasta jooksul.

Pea meeles, et kütta tuleb mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Kütteseadmete ehitamine usalda pottsepa hooleks. Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal. Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses. Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.

Küta ahju kvaliteetse halupuuga. Võimalusel kasuta lehtpuid. Kui küttekoldes kasutada halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne) tuleb seda tihedamini hooldada. Nii kamina kui ahju ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel. Ukseta puhul 75 cm koldeava ees ja  15 cm külgedel.

Gaasiseadmed ja soojuspumbad

Võib arvata, et vanad, hooldamata pliidid ja ahjud on peamised riskifaktorid, kuid üsna lihtsalt võib tulekahju alguse saada ka teisest küttesüsteemidest. Soojuspumpade puhul tuleb veenduda, et seade on töökorras ja regulaarselt hooldatud spetsialisti poolt. Samuti veendu, et elektrisüsteem  tuleb toime soojuspumpadest tuleneva lisakoormusega.

Teosta regulaarset kontrolli gaasiseadmetele. Viimase puhul võib ohumärgiks pidada laevärvuse muutust. Kollane või pruun lagi viitab probleemidele. Vaata gaasileegi värvust! Korrektne on kaunilt sinine värvus. Kollaka leegi- või laevärvuse puhul tuleb pöörduda viivitamatult spetsialisti poole, sest oskamatus võib halvimal juhul lõppeda gaasiplahvatusega.

Küünlad

Peagi algav pühadeaeg toob endaga kaasa palju värvilisi, imeliselt lõhnavalt küünlaid. Pea meeles, et küünlaid ei tohi kunagi jätta järelvalveta põlema. Samuti ei tohi lahtise leegiga küünalt jätta järelvalveta ruumi, kus tegutsevad lapsed ja lemmikloomad. Rõõmust ringi joostes võib küünal ümber minna, tulemuseks on tulekahju. Püüa leida küünlale koht, mis ei oleks liiga lähedal süttimisohtlikele esemetele nagu näiteks kardinad. Kasuta küünla põletamisel alati mittesüttivast materjalist alust.

Allikas: Päästeamet