Radiaatorite õhutamine

Radiaatorite õhutamine

Eestis on külmade ilmade tõttu küllaltki pikk kütteperiood. Keskküttesüsteemi kasutades võid märgata, et kõik radikad ei ole ühtlaselt soojad. Väga tihti on see mure just kortermaja kõrgematel korrustel elavatel inimestel.

 

Alustame algusest. Küttesüsteemi mõistmiseks seletame lahti selle tööpõhimõtte. Korterelamu kütteüsteemi süda on keldrikorrusel asub kaugküttevõrku ühendatud soojussülm või katlamaja. Soojussõlm koosneb eeskätt soojusvahetitest, mis kaugküttesüsteemi soojuse majas ringlevale kütteveele tsirkulatsioonipumba abil siirdab. Pump ajab maja küttevett ringi ning kogu protsessi juhib automaatika, milles on võimalik määratleda küttevee temperatuur jne.

Soojussõlmest viib teras- või plastiktoru soojuse korteritesse, kus seintel on termostaatidega varustatud radiaatorid. Selleks, et soojus majas olevate korterite vahel võrdselt jaotuks, peab süsteem olema tasakaalus. Seda tagab torusüsteemi paigutatud liiniseadeventiilid. Korteri toatemperatuuri saab reguleeerida termostaadi abil. Siinkohal on oluline mainida, et termostaat ei ole kraan, millega radiaatorisse hetkega sooja juurde keerata. Tegelikult tagab termostaat hoopis ülekütmiskaitse ja seeläbi energiasäästu. Näiteks köögis süüa tehes tõuseb temperatuur termostaadil märgitud maksimaalsest temperatuurist kõrgemale, siis sulgeb termostaat küttevee peavoolu radiaatorisse ning ei teki vajadust üleliigset sooja akna kaudu välja lasta.

Miks ei ole toas piisavalt sooja?

Võimalikke põhjuseid on mitmeid. Uuri ühistult, kui kõrgele on automaatika abil määratud sinu kortermaja maksimaalne temperatuur. Kui soojussõlmes on kindlaks pandud +20 kraadi siis üle selle pole võimalik ruumi kütta. Teiseks võib soojussõlme pump olla liiga väikese võimsusega või vale seadistusega. Seda saab kontrollida samuti ühistu.

Võimalik, et radiaatoritesse on kogunenud õhk. Peamised tunnusmärgid on solisev, kriuksuv või isegi paukuv heli ja radikas ei lähe ühtlaselt kuumaks. Kui õhk radiaatorisse kinni jääb, ei ole võimalik küttesüsteemil tõhusalt töötada. Termostaadi keeramist soojuse juurde saamiseks pole mõtet keerata, sooja ei tule ja tulemuseks on suurem küttearve.

Enne radiaatori õhutamist varu rätikuid, ämber või klaaspurk, sest suur veevool võib kahjustada põrandaid ja seinu. Ventiil, mille abil õhutamist teha on radiaatori küljel. Sõltuvalt radiaatori mudelist tuleb radiaatori võti sisestada klapi sisse või kruvikeeraja spetsiaalsesse soonde. Katseta, milline kruvikeeraja sobib sinu radika soonde kõige paremini. Vale kruvikeeraja ja jõuga keeramine võib põhjustada nö „ülekeeramist“ ja rikkuda õhutamiseks mõeldud soone ning hiljem on õhutamine hoopis keerulisem.

Alustuseks keera lahti radiaatori küljes olev õhutusventiil. Keera  ventiili vastupäeva. Piisab vaid poolest pöördest. Kui õhk hakkab väljuma kuuled vilistavat heli. Ära keera seda lahti kiire hooga, sest muidu võib välja pursata vett ning hiljem on küllaga koristamist. Kui radiaatorist tulev vesi tuleb õhutusventiilist välja ebaühtlaselt võid kindel olla,et leidsiki probleemi, miks sinu radiaatorid ei ole tavapäraselt soojad. Lase veel joosta nii kaua, kuni see muutub ühtlaseks veenireks. See annab märku, et kogu õhk on väljunud. Umbes poole tunni jooksul peaks radiaator minema ühtlaselt soojaks.

Kui toas ei ole ikkagi soovitud soojust, siis võib  radiaator olla seest ummistunud, sest lubjarikas vesi tekitab radika sisemuses katlakivi ja küttekeha soojusväljastus on vähenenud. Sellisel juhul vajab küttesüsteem läbipesu, mida teostavad spetsialistid.

Radiaatorite värvimine

Kodus tehakse ikka aeg-ajalt muudatusi. Mõte tuua uusi toone võib hõlmata ka radikate värvimist. Enamik radiaatoreid võib üle värvida.  Enne värvimist tasub konsulteerida radiaatori maaletooja või edasimüüjaga. Radiaatorid on värvitud pulbervärviga ja uus värv peab sellega kokku sobima, muidu ei jää see lihtsalt pinnale. Samuti tuleb jälgida lubatud temperatuuri. Kui värv ei kannata nii suurt temperatuuri kui radikatesse tuleb, siis koorub see samuti kiirelt maha.