Saunakombed ajast-aega

Sauna ajalugu viib meid tagasi vana Rooma aegadesse, kus käis tuline võistlus suursugusemate saunade üle. Iga uus hoone oli eelmisest suursugusem. Roomlased võisid veeta terve päeva saunas, nautides puhastavaid massaaže ja õlimähiseid. Koos kümblesid nii keisrid, kui orjad. Kümblemise traditsioon elab edasi paljudes tänapäeva kultuurides.

Saunad siin ja seal

Türgi ehk kuumaõhusaun on suur massiivne hoone paljude ruumide, kuplikujulise katuse ning iselaadse küttesüsteemiga. Nimelt kiirgub kuumus läbi põranda ja seinte. Temperatuur jääb vahemikku 40 - 50 °C. Taolisest saunast võib leida marmorplaate, millel kümblejad saavad lasta end masseerida.

Head soome sauna iseloomustab ahjukeris, mille kuiv soojus kiirgab igasse ruumi nurka. Õhk on väga kuum ja kuiv. Lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse temperatuurini 70- 100°C ning astmeline lava annab võimaluse valida erinevate temperatuuride vahel.

Vene ehk leilisaunaks on sarnaselt Soome saunaga väike puust majake. Seda köetakse ahjuga maksimaalselt kuumuseni 50°C. Leili visatakse nii palju, et ruumis tekivad paksud aurupilved. Soome saunade temperatuuridega võrreldes jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse maha kas külma välisõhu, vee või lumega.

Ka Eesti sauna võib pidada Soome omaga äärmiselt sarnaseks. Kuigi mujal maailmas jäävad saunad pigem spordiklubi, hotellide või spaa pärusmaale, ei ole Eesti pinnal isikliku sauna omamine midagi eriskummalist. Enamik inimesi saunakuumust ei karda. Vastupidi – see kiirendab ainevahetust, lõõgastab pinges lihaseid, puhastab nahka, parandab verevarustust ja teeb kõigile saunalistele rõõmsa tuju.

Vaata kõiki saunatooteid »

Vihtlemine

Vihtlemisel on kolm ülesannet. Esiteks, selle liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi, mis kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihtlemine eemaldab nahapinnale kogunenud mustuse. Kolmandaks võib kogu protsessil olla kergelt masseeriv toime. Kõige levinum on kaseviht, mis lõhnab väga meeldivalt. Kui kasevihast ära tüdined võid vahelduseks kasutada ka tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa, mustasõstra ning eukalüptivihta.

Kuna meie kliimas pole võimalik värsket vihta aastaringi saada, siis võib seda soetada ehituskaupluse saunaosakonnast või suvel külmutada ära värskelt valminud viht. Viimase kasutamiseks leota enne seda leiges vees umbes 30 minutit. Tavapäraselt sobib külmutamiseks kase- ja eukalüpti viht.

Kuna kõigil pole oma aiast kasepuid võtta, tasub hoolega ringi vaadata. Niiskemas kohas kasvanud arukase oksad on nõtked ja lehed pehmed. Need sobivad viha valmistamiseks suurepäraselt. Sookask lõhnab tugevamalt, mistõttu võiks mõned selle oksad lisada ka arukasest vihale. Kuumas muutuvad sookase lehed kergesti kleepuvaks, seevastu arukase pikemad lehed kokku ei kleepu. Üks korralik viht sisaldab keskmiselt 40 poolemeetrist oksa. Viimaseid tasub võtta elektriliini all kasvavalt puult, kraavi kaldalt ning taolistest kohtades, kus neil pikalt sirguda nagunii ei lasta.

Et viht jääks ühtlane ja tihe, säti pikemad ning peenemad oksad südamikuks. Lisa vihta käes ringi keerates katteoksi. Eemalda varreosast ülearused oksaharud. Viha võib kokku siduda okste vahele põimitud oksarao või nööriga.

Vihtlemine kergitab pulsisagedust ja vererõhku. Täiskõhuga ei ole soovitatav kõvasti leilitada. Oma tervisest hoolides ei maksa vihelda ülikuumas saunas. Paras temperatuur, mis laseb 8–10 minutit mõjusalt vihelda ongi umbes 65–80 kraadi. Kui kõrvus kohiseb, süda klopib ja silme ees kisub mustaks, tule kohe lavalt alla!