Veebruari toimetused


Veebruari toimetused

Ja ongi kätte jõudnud uue aasta teine kuu ning taimehooaeg läheneb kiirel sammul. Pikaldane pikk ja pime aeg läheb lühemaks, kuid meie energiavarud jäänud väheks ja samuti ka taimedel. Õnneks ei pea enam kaua ootama ning kevade lähemale toomine on muutunud kergemaks kui arvasid.

 Decora Reklaamiosakond soovitab! Proovi idandamist. Idud on tõeline tervisetoit, mis sisaldab endas rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja ensüüme. Idud annavad talvisel ajal hea koguse vitamiine, aitavad ennetada kevadväsimust.

Idandamiseks sobivad lutsern, lambalääts, redis, till rukola, salat-kress, apteegitill, päevalilleseemned. Kõige lihtsam ja käepärasem idandamise viis on klaaspurgimeetodil. Selleks vajad klaaspurki, kummirõngast, vett ning õhkuläbilaskvat marlit või riiet. Selle meetodi puhul on tähelepanu keskpunktis niiskuse andmine ning hallituse vältimine.

Pane kuivad seemned purki ja vala neile toasoe vesi peale. Pane purgile peale marli või õhuke riie ning tõmba see kummiga klaaspurgi kaelal kokku. Lase seemnetel üks öö liguneda. Hommikul vala vesi ära, loputa seemned puhta veega üle, kurna vesi läbi isetehtud kaane ära. Aseta purk veidi viltu, tagurpidi asendis pimedasse ruumi seisma. Loputa seemneid kaks korda päevas, hommikul ja õhtul toasooja veega. Pea hoolega silmas, et purki liigset vett ei jääks!

Paari päevaga näed oma kätetöö vilju. Nüüd võid purgile õhukindla kaane peale keerata ja asetada need külmkappi. Tarbimiskõlblikud on need paar päeva!

Toas

Sul on võimalus ajas ette rutata ja juba kevadehõngu tubastes tingimustes looma hakata. Talvist vitamiinivaegust aitavad leevendada maitserohelised, mida ka enda aknalaual saad kasvatada. Eriti kiirelt pistavad nina mullast üles kress-salat, lehtsinep, murulauk, basiilik ja põld- võõrkapsas ehk rukola. On aeg neid külvata! Varu endale kõik ettekasvatuseks vajalik – külvimuld, toakasvuhoone, taimekast, taimesilt ja seemned!

Kui tahad sel aastal aias suuremaid ümberkorraldusi teha siis võta välja kõik vajalik kirjandus ja hakka plaani pidama. Siis saad uhkusega öelda,et ettevalmistused tehtud ning hea ilma korral saab kohe õues toimetama hakata. Vaata üle oma aiamajake, lapse liivakast ja kuuri seinad – puidu hooldamine tagab selle pika eluea ja kauni välimuse.

Hea aeg toalillede ümberistutamiseks. Taimed, mis vajavad suuremat istutuspotti võib nüüd rahulikult ümber asustada, sest kohe koputab hoogne kasvuperiood ja siis on taimel hea juured värskesse mulda ajada ja sealt toitaineid hankida. Kõigepealt alusta sellest, et tee kindlaks, millised taimed vajavad ümberistutamist ja millised mitte. Eelkõige vajavad seda noored ja kiirekasvulised, vähem aga vanad ja suuremad. Kasuta spetsiaalselt toalillemulda. Vale otstarbega muld võib tekitada haigusi või kahjureid, sest happelisus või aluselisus on igal mullal erinev. Kekkilä lillemuld sobib hästi erinevatele toataimedele. Siiski kaktuse puhul lisa veidi liiva ja natuke peeneteraliselt kergkruusa selleks, et vältida võimalikke juurekaela mädanikke.

Istutamist alusta sellest, et õrnalt koputa lillepoti seintele, et muld külgedelt lahti tuleks. Keera pott kummuli ja tõmba taim õrnalt välja. See on suurepärane hetk veenduda juurte heaolus. Eemalda neilt vana muld ja lõika ära surnud, katkised ja haiged juured. Asenda vana muld täielikult uue mullaga, nii tagad, et ümberistutamine reaalselt ka tulemust annab. Hoia taime poti keskel ja hakka järjest mulda juurde lisama, seda järjest sõrmedega kinni vajutades. Kasta ümberistutatud taime korralikult!

Ümberistutamisel pea meeles, et uus pott peaks vanast olema suurem umbes 2-3cm. Nii vähe sellepärast, et taimel on suures potis raske hoida optimaalset niiskustaset.Kuna poelettidel on erinevatest materjalidest lillepotte siis toome välja mõned head ja vead. Savipoti pind on poorne ja hingab oluliselt paremini kui plastpott, kuid poorsus tähendab ka niiskuse ja toitainete kadu. Plastpott hoiab hästi niiskust ja toitaineid, kuid on haigustekitajatele soodne elukoht.

Aias

On tagumine aeg otsida välja spetsiaalsed varjutuskangad ja hakata kaitsma eelkõige eelmisel hooajal istutatud aga ka teisi noori okaspuid ja igihaljaid taimi. Varakevadist päikest kardavad eelkõige taimed nagu kanada kuusk Conica, erinevad jugapuu sordid, rododendronid, pukspuu, mahoonia. Varjutada pole vaja harilikku kuuske, mändi ning heitlehised rododendoreid.

Soe päike paneb igihaljastel taimedel lehtedes mahlad liikuma ja vesi aurustub lehe või okka pinnalt. Kuid külmunud pinnasest ei saa juures vett kätte, mistõttu jäävad lehed ja okkad janusse. Tegemist on füsioloogiliseks põuaks – lehed või okkad kuivavad vee puudusesse. Tõesti, seal aastal on talv olnud kehvake, kuid parem karta kui kahetseda.

Ära aja segamini varjutuskangast ja katteloori. Kui kasutad katteloori varjutamiseks tekitab see vastupidise efekti. Katteloor loob taime ümber mõnusa sooja keskkonna ja ergutab taime mahlade liikumist ja tulemuseks on jällegi füsioloogiline põud. Varjutuskangas on auklik, mis tähendab, et see ei soenda taimi vaid varjutab. Madalamate taimede puhul ajavad asja ära ka kuuseoksad. Lükka oksad otsapidi maasse ja seo ladva juurest kokku. Jälgi, et kõik võrse otsad ja noored kasvud saaksid katte alla.

Vaata, kas aiatööriistad on kevadeks valmis. Leia aega nende hoolduseks- terita ja õlita käärid, oksa- ja murulõikurid, vaata üle rehad ja labidad.