Ehita taimedele oma kodu

Kasvuhoone avab tee taimedeni, mille kasvatamist Eesti heitlik kliima ei soodusta. Lisaks maitsvatele köögiviljadele võid sinna sisse seada oluliselt nõudlikumad isendid nagu viinamarjad või arbuusid.

Mõtle läbi, milline on täpselt see koht, kuhu aias kasvuhoone ideaalselt sobiks. Hilisem asukoha muutmine võib olla tülikas ettevõtmine. Võta arvesse muuhulgas puude ja põõsaste lähedust ning päikesevalguse liikumist. Piisava valguse puudumisel ei toimi korralikult fotosüntees, biomass kasvab aeglaselt ja taimed võivad nakatuda haigustesse. Valitud paik peaks pakkuma kaitse tuule eest, mis võib kergekaalulise kasvuhoone ära lennutada. Lahendus - korralik vundament tagab tuulekindluse ja stabiilsuse. Lisaks hoiab eemale mutid ja vesirotid. Tõepoolest väiksema kasvuhoone saab kinnitada ilma vundamendita maa külge, kuid antud lahendus pole igavene. Abi pole isegi sellest, kui tegu on immutatud puiduga, sest igal juhul metall peab paremini vastu kui puit.

Mugavuse mõttes ei tasu valida puude ja põõsaste lähedust. Kogunevate sügislehtede puhastus peab olema järjepidev ja võib kiirelt muutuda tülikaks kohustuseks. Liigniiskus on kahjulik nii kasvuhoonele endale kui ka taimedele. Paljud haigustekitajad armastavad niisket keskkonda ja võivad kiirelt levida taimedele, tekitades paksu pahandust.

Kindlasti soovitame eelistada metallist konstruktsiooni. Eeliseks pikk eluiga, võimalus kasvuhoone vajadusel lahti võtta ja uude asukohta viia. Puitkarkass kipub aastatega mädanema ja nõuab oluliselt rohkem hoolt kui metall. Alumiiniumraam kestab õige kasutamise korral sisuliselt igavesti. Kuigi selle kerge kaal nõuab kinnitust maa või vundamendi külge.

Kattematerjalina kasutatakse peamiselt klaasi, kile ja polükarbonaati ehk kihtplastikut. Kile plussiks on soodne hind, kuid miinuseks lühike eluaeg. Kindlasti ei saa talvehooajaks jätta kilekasvuhoonet välitingimustesse, mis  omakorda tähendab igal aastal selle kokku ja lahti rullimist. Klaasist kasvuhooned aina kaotavad oma kohta eesti aedades. Kui võrrelda traditsioonilist kile, klaasi või polükarbonaat saab võidu just viimane oma tugevuse ja ilmastikukindlusega. Oluline meeles pidada, et ükski kasvuhoonematerjal ei kannata suurt kogust sulalund. Lükka enne sulaperioodi lumi katuselt maha labida või luuaga.

Vali poes plaanitust veidi suurem kasvuhoone, sest tõenäoliselt tekib huvi sinna järgmisel hooajal veelgi rohkem istutada. Lisaruumi saad kasutada tööriistade hoiustamiseks või lihtsalt tööpinnana. Suurem kasvuhoone tagab stabiilsema kliima. Väiksemahulise kasvuhoone õhutamine kuumal suvel võib osutuda keerulisemaks, kui sa oskad arvata.

Mida kasvatada?

Kõige populaarsemad kasvuhoone asukad – tomat, kurk, paprikas. Kõik sordid pole samad seega katsetamisruumi jagub. Proovi erinevaid valikuid, nii kindlustad terve hooaja vältel küpsete viljade olemasolu. Kindlasti tasub istutamist ootavate taimede hingeelu eelnevalt uurida. Sugugi mitte kõik taimed ei armasta üksteise seltsis kasvada. Näiteks kurgid tahaksid tomatitest eraldi olla, sest tunnevad ennast niiskes leilikasvuhoones oluliselt paremini. Tomatid seevastu tahavad lisaks soojale kliimale värsket õhku.

Eksootilisematest taimedest võid kasvatada näiteks viinamarju, arbuuse või meloneid. Ideaalis sobib viinamarjadele kõrge laega kasvuhooned, kuid täitsa tubli tulemuse saab väiksemas kasvuhoones koos teiste taimedega. Viinamarja istutuskaugus peaks olema vähemalt 0,3 m ning vahekaugus 1-1,5m. Üks viinapuu vajab minimaalselt 1-2 ruutmeetrit kasvupinda. Kõiki neid arve meeles pidades jätkub viinamarjadel kasvuruumi piisavalt. Korralikult küpsenud arbuus ja melon - väga head maiuspalad.  Arbuusi parim kasvukoht ongi kasvuhoone, kuna üsna soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Vajab valget ja parasniisket keskkonda, täpselt nagu kasvuhoone suudab pakkuda. Melonitaimed vajavad ruumi. Istuta need kasvuhoones 6-10 cm vahedega.

Kaunista kasvuhoone ümbrust

Selleks, et kasvuhoone aiaelemendina veelgi rohkem elama panna kaunista selle välisümbrust väikese kiviktaimla, lillepeenra või terrassiga. Kui kasvuhoone teha vundamendile tõuseb see maapinnast veidi kõrgemale. Siinkohal ongi hea võimalus ehitada sissepääsuks näiteks väike terrass, kuhu saab paigutada istumiseks pingi, tekitada taimekasti näol lisaruumi maitsetaimedele või luua hoopis tööala tarvikute hoiustamiseks. Ümbruse saad katta geotekstiiliga, mille peale asetada multši või killustikku. Nii muudad niitmise lihtsamaks ning kasvuhoone eksterjööri kauniks aia osaks.