Võitlus taimehaigustega

Võitlus taimehaigustega

Aia hoolitsemine tähendab seda, et paratamatult tuleb aeg ajalt kokku puutuda erinevate haigustega, mis kimbutavad taimi. Decora Reklaamiosakond on kokku pannud lihtsad nõuanded, kuidas ära tunda ja ennetada taimehaigusi. Nagu inimestel, nii ka taimedel, on varakult avastatud haigust lihtsam ravida. Kõige lihtsam viis taime parimas vormis hoida on pakkuda talle alates istutamisest õnneliku kodu.

Taimehaiguste algus ja tunnused

Taimehaigused tekivad üldjuhul ebasoodsatest kasvuoludest - niiskus, kuivus, vale muld ja ebasobiv väetis. Need  võivad väikesele istikule tihti hukatavaks saada. Väheneda võib saak,  selle kvaliteet või tekkida taime kasvuhäired. Loe kindlasti ostetud taime või seemne etiketti, et tagada õige istutamine õiges kohas.

Taimehaiguse tunnuseid on erinevaid. Näiteks võib esmaste sümptomitena välja tuua mädanikud, närbumine, laiksused, kirmed, eritised, mumifitseerumine või lehtede enneaegne varisemine. Klikka plussile, et lähemalt teada saada, kuidas tunnuseid märgata.

Mädanik

Tunneb ära erilise pudrutaolise massi ja lõhna järgi. Mädaniku peamiseks tekkepõhjuseks on liigne niiskus. Seetõttu peab kasvupinnasel korralik drenaaž.              

Närbumine

Tekib üldjuhul veepuudumise tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel.

Kirmed

Kui taimeosadel, eriti lehtedel, on märgata valkjaid või hallikaid laike. Tõenäoliselt on tegemist seenhaigusega nagu näiteks jahukasted või ebajahukasted. Kirme ehk jahukaste seeneeoste moodustumist soodustavad soojus, kuivus ja lämmastikuga liigväetamine. Siis on taimekoed nõrgad, lodevad ning haigustekitajal on kerge rünnata. Samuti võivad mõjutajad olla järsud temperatuurimuutused: kuumad päevad, külmad ööd ja kuumalained.

Eritised

On vedeliku tilgakesed, mis tekivad haigestunud või vigastatud taimede pinnale. Selleks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus. Esile võib kutsuda näriliste poolt tekitatud koore ja okste vigastused ja luuviljaliste liiga tugev ja valel ajal tehtud tagasilõikus.

Deformatsioonid

Kas kogu taime või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Näiteks lehed rulluvad, lähevad krimpsu või on tekkinud kääbuskasv. See võib olla põhjustatud olukorrast, kus külgvõrsetel lastakse suureks kasvade ja seejärel eemaldatakse ühe korraga. Selle tagajärjel toitained kuhjuvad lehtedesse ja keerduvad. Samuti võib see juhtuda liiga lämmastikurikka väetise kasutamisel, liiga kuiva õhu, kõrge mulla temperatuudi või fosforipuuduse tõttu.

Mumifitseerumine 

Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda. Selle teke sõltub suuresti ilmastikuoludest. Ulatuslik ja sage soojuse ning niiskuse vaheldumine kevadel põhjustab nakatumise puuviljamädaniku seenega ning viljade muumiataoliseks muutumise.

Lehtede enneaegne varisemine 

Lehed varisevad enne vegeteerimise perioodi lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmatikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg.

Ettevaatusabinõud

Leia taimele alati terve pesitsemiskoht. Kui oled varem taime haigusele kaotanud siis ei tasu enam samale paigale istutada. Lisaks elupaigale on oluline hoida taime niiskena. Janu nõrgendab taime vastupanuvõimet ning see on tundlikum nakatumisele. Hoolitse selle, et  oleks pidevalt toitaineid, mille najal sirguda. Eriti kriitiline on see konteinerites olevate taimede puhul, kuna komposti toiteväärtus kestab vaid umbes kuus nädalat.    

Nakkuse vältimiseks puhasta igakord peale kasutamist lõikeriistu korralikult. Ning haigeid taimejäänuseid ära komposti koos tervetega. Oluline on alati puhastada ja põletada kõik taimed, lehed ja puuviljad, mis on sinu arvates nakatunud. Ära lisa neid komposti hunnikusse!

Kompost taimekaitsevahendina

Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt. Vesiekstraktist tehtud leotusega pritsides viime taimeni kahjustajaid pärssivaid mikroorganisme. Häid tulemusi on saadud jahukastet, roostehaiguste, varre-, lehe- ja väljamädanike tõrjes. Kõige paremaid tulemusi annab lehma- ja hobusesõnnikut sisaldavad kompostiekstraktid. Sealhulgas meeles pidada, et vee ja komposti vahekord võiks olla 4:1 või 10:1.

Pea meeles, et kõik koostisosad peavad omama kokku puudet veega. Vastasel juhul pole tõhusus kindlasti soovitud tasemel. Komposti leotamise periood on üks tund kuni 14 päeva. Arvesta, et mida kauem leotamine kestab, seda suurem on keskkonna mikrobioloogiline aktiivsus ehk kasu sinu jaoks. Sega ja õhuta massi 1 korda päevas. See  aitab vee liikumisele koostisosade vahel. Lahus toimib põhimõttel, et taimele pritsides jäävad selles olevad mikroorganismid taimeosadele ning haigustekitajatel puudub sinna juurdepääs.

Taimekaitse abilised

Aianurka pane õlgede või heintega kast lepatriinude jaoks. Neile meeldib seal väga talvituda ning sinul on järgmisel hooajal lehetäide hävitajad varakult kohal. Taimed ise on samuti head abilised. Nimelt köögiviljaaia võid ääristada lavendlihekiga. See rikkalikult õitsev poolpõõsas meelitab oma lõhnaga ligi liblikaid, kuid peletab lehetäisid ja nälkjaid. Samuti on see aroom vastumeelne sääskedele. Loo soodsad elutingimused siilidele ja lindudele, kes aitavad kahjureid kontrolli all hoida ning pakuvad silmarõõmu ka sulle.