Tomat – mahlane amps koduaiast


Tomat – mahlane amps koduaiast

Tomatid on hea proovikivi just alustanud aednikele ning kindel valik juba kogenud rohenäppudel. Heitlikud ilmaolud võivad saagi suurust ja kvaliteeti oluliselt mõjutada. Õigete kasvatusnippide abil päästad saagi ka kehval suvel.

Tomatid jumaldavad kasvuhoone troopilisi temperatuure. Pea meeles, et liigniiske keskkond on soodne koht haigustekitajatele.

Väga valgusenõudlik ja soojalembeline tomat eelistab elamiseks kasvuhoonet, mis asub põhjast tulevate külmade tuulte eest kaitstud alal. Sellele taimele meeldib huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (Ph 5,5-6,5) muld. Happelisuse reguleerimine tagab optimaalsed kasvutingimused. Happelisus võib aja jooksul muutuda ja sõltuda teguritest nagu väetamine, kasvavate kultuuride iseärasused ja palju muud.

Tomati väetamine

 

Väetamisega alusta juba külvi ajal. Esimene väetis pane istutuseelselt. Optimaalne istikute kasvamisaeg külvist kasvuhooneni on  60-70 päeva. Liiga varase külvi korral venivad taimed välja. Kasvuhoonesse saab taimed istutada kui ööpäevane temperatuur on üle +10°C ja mulla temperatuur vähemalt  15°C. Teine väetamine tehakse tavaliselt kaks- kolm nädalat pärast taimede istutamist kasvuhoonesse.  Tomat vajab õienuppude moodustumiseni ja õitsemise alguses lämmastikku. Viljade moodustumise ja saagikandeperioodil suurel hulgal kaaliumi ja mikroelementidest enim magneesiumi. Kolmas väetamine tee kaaliumirikka väetisega juuli keskpaigas, kui taimed hakkavad peamist saaki andma.

Kui eelistad looduslikku päritolu väetist võid kasutada näiteks kõrvenõgestest tehtud leotist, mida tarvita lahendusega 1:5. Ehk 1 kilo nõgesid 5 liitri vee kohta. Lahusega kastmist alusta kaks nädalat pärast istutamist ja kasta kahe nädalase vahega kuni viis korda. Kasuta igal korral ühe kuni kahe liitrist lahust taime kohta.

Pea meeles! Kunagi ei tohi haigestunud taimi visata komposti, sest nii paljunevad haigustekitajad komposti sees ning uuesti kasutades levitad haiguse ka teistele aias olevatele taimedele.

Tomati kasvatamine

Tundlike tomatitaimede kastmine nõuab vilumust. Ära lase mullal läbi kuivada! Parim aeg kastmiseks on hommik, kuna õhtul kastes tekib niigi kasvuhoones niiskust. Tomatitele küll meeldib troopilisem õhkkond, kuid liigne niiskus võib samuti muutuda ohtlikuks, tekitades haigustele soodsat keskkonda. Sellest tulenevalt on oluline kasvuhoonet piisavalt õhutada. Jahedate ilmade korral kasta tomateid üks korda nädalas, palavate ilmadega 2-3 korda.

Taimed tahavad toetust!  Ilma toeta hakkavad taimed peatselt kasvama maapinnaga paralleelselt. Nii ajab taim laiali palju harusid kuid annab vähe vilju. Maapinna lähedus niiske mullaga muudab tomatid haigustele vastuvõtlikumaks. Sellepärast ongi oluline leida vastupidavad toed. Kõik, kes toetamise asemel eelistavad sidumist peaksid ootama ära esimesed õied. Sidumisel võib taimed välja venitada või muul Sidumiseks kasuta kangajääke või sukkpükse, mis ei kahjusta õrna taime. Vertikaalne kasvatus tagab hea tomatisaagi, hea õhuliikumise ja piisava päikese ligipääsu.

Haigused

Enim levinud tomatihaigus on hakkhallitus, mis kahjustab kõiki taimeosi. Iseloomulikud tunnused on lehtedel pruunid laigud või üleni pruunid lehed ja pehme mädanik viljadel. Hakkhallitus levib kõrge õhuniiskusega keskkonnas. Selline olukord tekib tavaliselt sadude ajal kui tuulutusluugid ja uksed on suletud. Selleks, et taolist ebasoodsat olukorda vältida, peab  olema väga hoolas tuulutusluukide liigutaja. Sooja suve korral võivad tuulutusluugid koguaeg lahti olla. Loomulikult peab jälgima, et öökülma ei tuleks, sest soojalembeline tomat ei saa sellega hakkama.

Teine enamlevinud tomatihaigus kodukasvuhoones on pruun- ja lehemädanik. Peamine süüdalane - liiga lähedale istutatud kartul. Nakkusohtu saabki vähendada sellega, et kartul istutada tomatitest kaugemale. Pruunmädanik esineb viljadel. Need muutuvad kõvaks ning peale tekivad vesised hallikasrohelised laigud nagu kartuli lehtedelgi. Lehemädaniku kahjustust saab vähendada kasvuhoone ööpäevaringse tuulutamisega nagu hakkhallitustki.